Stendal, 16. juuni – Eestisse puidurafineerimistehast planeeriv Est-For Invest korraldas õppereisi keskkonnaametnikele, Tartumaa omavalitsuste planeeringuekspertidele ja ajakirjanikele. Külaskäik andis ülevaate, kuidas mõjutab keskkonda 12 aastat tagasi ehitatud Stendali tehas, mis on hetkel tegutsevatest Euroopa puidutöötlemistehastest kõige kaasaegsem.

Stendali tehase projekteerimisel ja seadmete hankel osalenud Est-For Investi nõustaja Daniel Paalssoni sõnul on Stendal kõige uuem komplekselt ja korraga ehitatud puidutöötlemistehas, mis paikneb ühtlasi Elbe jõe vahetus läheduses ja nii ülem- kui alamjooksul mõne kilomeetri kaugusel kahest Natura kaitsealast. “Est-For Investi planeeritava tehase ainsaks võrdluseks saab olla vaid Soome Äänekoski tehas, mis peatselt tööd alustab, kuid uued tehased ei võta reeglina külalisi esimestel käivitusaastatel. Stendali tehas on ehitatud küll 12 aastat tagasi, kuid tegutsevatest puidutöötlemistehastest on see hetkel Euroopa kõige moodsam,” rääkis ta.

Külastajad tundsid huvi eeskätt veepuhastuse süsteemide vastu ning said ülevaate Stendali tehase emissioonidest võrdluses väljastatud piirmääradega. “Tehase esindajate sõnul viiakse keskkonnamõjusid puudutavaid kontrolle läbi regulaarselt ning vastavalt mõõdetud veekvaliteedi näitajatele on tootmises kasutatud ja puhastatud vee kvaliteediklass paljude parameetrite poolest parem kui Elbe jõest sissevõetu. Tulemuse kindlustab Natura alal paikneva tehase karmile keskkonnaloale vastavalt projekteeritud mitmeastmeline veepuhastusjaam, “ selgitas Paalsson. Tehase keskkonnaloaga kehtestatud väga rangetest piirmääradest on tehase vee- ja õhuheitmed olnud püsivalt kõigil tegevusaastatel tublisti alla lubatu.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul oli õppereisi huviorbiidis ka Eesti inimestele veekvaliteedi kõrval enim küsimusi tekitav lõhnateema. “Kohapeal veendusime oma ninaga, et tootmisprotsessi suletud õhusüsteem on lõhnavaba. Tehase ees bussist välja astudes paha lõhna ei tundnud. Saime siiski tehase juhilt teada, et väävlilõhna võib olla  tunda korra aastas toimuva plaanilise hoolduse ajal mõne tunni jooksul. Lõhna teemal helistatakse neile keskmiselt kord aastas,” ütles Kohava. 20 kilomeetri kaugusel lõunasuunal paikneva lähima linna Stendali elanikud lõhnaeritust ei maininud, kuid tehase alast vähem kui kahe kilomeetri kaugusel lääne suunas paikneva Schwarzholzi küla elanike sõnul on vahel väävlilõhna tunda. See kattub tehase esindajate ütlustega, et valdavalt puhuvad tehase kohal idatuuled.

Kohava kinnitas, et kõige kaasaegsemate tehnoloogiate kasutamise puhul on lõhnade kokkukogumise süsteem veelgi tõhusamaks arendatud. “Ma usun, et kõik õppereisil osalenud olid lõhnaerituse osas pigem positiivselt üllatunud. Eelmise põlvkonna tehastega on vahe suur. Samamoodi on erinevused Stendali ja Äänekoski vahel, mille tegevuse alustamist lahutab 13-aastane periood. Meie peame oma tehnoloogia valikuga olema veel paremad kui Äänekoski,” rääkis ta.

Õppereisi osana küsitleti nii tehase lähimas linnas kui lähimas asulas inimesi, et uurida nende suhtumist Stendali puidutöötlemistehase suhtes. Kümnest kaks polnud tehasest kuulnud, viis olid positiivsed meelestatud ja kaks tehase territooriumist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel elanud inimest mainisid, et idatuulte mõjul inimesteni jõudva väävlilõhna kõrval on tajutavad tõstukite tagurdamishelid ning maanteedel liikuvad toorme- ja kaubaveoautod.

Kohava sõnul alustati õppereisi toimumise nimel tööd idee avalikustamise järel jaanuaris. “Tahame ehitada Euroopa kaasaegseimat tehast. Seetõttu peame tegema omalt poolt kõik, et nii Eesti keskkonnaeksperdid, omavalitsuste esindajad kui ajakirjanikud saaksid parimad võimalused nägemaks, mis laadi tehaste edasiarendatud varianti me luua tahame. Oma silm on ikkagi kuningas ja Äänekoski valmimiseni on Stendal kõige adekvaatsem võrdlus,” selgitas ta.

12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning asjast huvitatud ajakirjanikud. Est-For Invest ei kandnud ametiisikute lähetuskulusid. Est-For Investi järgmine infokiri (leitav siit: http://biorefinery.ee/varskeim-info/infokiri) avaldab Stendali puidutöötlemistehase külastuse käigus tehtud videointervjuud kohalike inimestega koos eestikeelsete tõlgetega.

Lisainfo
Margus Kohava
Est-For Invest OÜ
juhatuse liige
Tel 503 6370
press@biorefinery.ee
www.biorefinery.ee

Taustainfo 

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni biotooteid aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajaminev puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Investorid soovivad tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.

Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.