Puidurafineerimistehas – Est-For Invest

Kronoloogia

10. jaanuar 2017

Alustame võimalikkuse uurimist

Est-For Invest teatas, et pikaaegse metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase rajamist Eestisse. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt. Investorite huve esindavat ettevõtet juhivad tunnustatud metsatööstussektori ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli. Tehase ehituse tulemusena suureneks Eesti töötleva tööstuse keskmine lisandväärtus 7-9 protsenti. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Võimaliku tegevuskohana analüüsitakse mitut asukohta Eesti eri piirkondades.

31. jaanuar 2017

Taotlus algatada riigi eriplaneering

Est-For Invest esitas rahandusministeeriumile taotluse algatada tehase püstitamise võimalikkuse uurimiseks riigi eriplaneering Suur-Emajõe piirkonnas. Valitsus peab tegema otsuse riigi eriplaneeringu kehtestamise osas 90 päeva jooksul.

13. veebruar 2017

Ettepanekud valitsusele Eesti konkurentsivõime parandamiseks

2017. aasta veebruaris edastas Est-For Invest valitsusele ettepanekud seoses kavandatava Eesti kõigi aegade suurima tööstusinvesteeringuga. Ettepanekud esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud nõupidamisel, et tõsta Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet. Nõupidamisel osalenud Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on ja oli ettepanekute paketi eesmärk parandada Eesti riigi konkurentsivõimet suurprojektide planeerimisel võrreldes Põhjamaadega ning ettepanekute realiseerumine toetaks ka kavandatavat mahukat ja Eesti majandusarengu jaoks olulist investeeringut puidurafineerimistehase projekti.

21. veebruar 2017

Süvateadmised ülikoolidest

Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorite tasemel otsustati luua kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda. Nõukoda võttis ülesandeks nõustada Est-For Investi küsimustes, mille lahendamine eeldab süvateaduslike teadmiste olemasolu. Nõukoda saab alustada tööd pärast riigi eriplaneeringu protsessi praktiliste tegevuste algust kui on leitud riigi eriplaneeringut nõustavad konsultandid.

22. märts 2017

Majanduslike mõjude selgumine

Rakendusuuringute keskus CentAR tutvustas puidurafineerimistehase sotsiaal-majanduslike mõjude uuringut, mille kohaselt tõstaks tehas Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1-1,4 protsenti. Kokku kuni 1 miljardi euro suurune investeering oleks kõigi aegade suurim investeering, mis on Eesti töötlevasse tööstusesse kunagi tehtud. Planeeritavas tehases saaks tööd 200 inimest. Nendele lisanduks väljaspool tehast veel 300-400 töökohta tulenevalt kaudsetest ja tingitud efektidest. Ehitusfaasis laekuks riigile maksudena 40-48 miljonit eurot. Käitamisfaasis kasvaks riigi maksutulu 11-12 miljoni euro võrra aastas.

12. aprill 2017

Info Eesti Maaülikooli akadeemikutele

Eesti Maaülikoolis toimunud infopäeval kohtusid puidurafineerimistehase eestvedajad, Tartumaa kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused, akadeemikud ja tudengid. Eesti Keskkonnamõjuhindajate Ühingu juht Riin Kutsar selgitas keskkonnamõjude hindamise protsessi. Eesti Planeerijate Ühingu juht Heiki Kalberg andis ülevaate asukoha planeerimise protsessist ja riikliku eriplaneeringuga seonduvast. Est-For Investi juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli tegid ülevaate puidurafineerimistehase järgmistest sammudest.

8. mai 2017

Info Tartu Ülikooli akadeemikutele

Tartu Ülikoolis toimunud infopäeval kohtusid tehase rajamise plaani tutvustavad eestvedajad, kohalikud inimesed, teadlased ja tudengid, et rääkida teaduskoostööst tehase mõju hindamisel. Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli andsid ülevaate puidurafineerimistehase rajamise uuringu- ja analüüsietapi järgmistest tegevustest, nimetades olulisimaks keskkonnamõju hindamist.

11. mai 2017

Otsus käivitada riigi eriplaneering

Valitsus algatas riigi eriplaneeringu koostamise kaasaegse puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida planeeritavale Est-For Investi puidurafineerimistehasele sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Eriplaneeringu eest vastutab rahandusministeerium, kes leiab planeeringu koostaja ja tellib kõik vajalikud uuringud ning analüüsid. Riigi eriplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat.

15. juuni 2017

Kuidas teistes riikides on tehtud?

Est-For Invest korraldas õppereisi Saksamaale Stendali puidutöötlemistehasesse, mis oli Euroopa kaasaegseim kuni Äänekoski puidurafineerimistehase käivitumiseni 2017. aasta augustis. Stendali tehas asub Elbe jõe vahetus läheduses, mõne kilomeetri kaugusel kahest Natura kaitsealast, mis paiknevad nii jõe ülem- kui alamjooksul. 12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning asjast huvitatud ajakirjanikud. Est-For Invest ei kandnud ametiisikute lähetuskulusid.

20. juuni 2017

Eelanalüüsi üleandmine

Est-For Investi esindajad andsid rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest. Infopakett sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd, geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi ning teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest. Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks.

27. juuni 2017

Akadeemikute erikomisjoni moodustamine

Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) korraldas seminari “Eesti puidukeemia perspektiivid”. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. Konverentsi järel otsustas ETA juhatus moodustada komisjoni kaardistamaks planeeritava puidurafineerimistehase võimalikke mõjusid täna teadaoleva info põhjal. Komisjoni liikmeteks määrati Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Jaak Järv, Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia professor Jaan Kers, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald ja Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa.

18. august 2017

Riigi eriplaneeringu ettevalmistus

Rahandusministeerium kuulutas välja hanke eriplaneeringu konsultandi leidmiseks. Riigihankega otsitakse puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu (REP) koostamist nõustavaid konsultante. Konsultantide ülesandeks on planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine ja vajalike eriuuringute läbiviimine.

23. august 2017

Uuring: inimesed soovivad kindlustunnet keskkonna osas

Turu-Uuringute AS viis Est-For Investi tellimusel läbi fookusgrupi uuringu, vesteldes Tartumaa inimestega. Eesmärgiks oli mõista nii puidurafineerimistehase pooldajaid kui vastaseid, nende küsimusi kui ka argumente. Uuringu autorid märkisid, et olenemata katsest luua oponeerivad grupid, suhtus enamik osalenutest puidurafineerimistehasesse neutraalselt. Enamik vastastest oli seisukohal, et kindlustunne keskkonna säilimise osas paneks meelt muutma. See eeldab veenvaid vastuseid küsimustele, mis puudutavad Eesti elu jätkumise võimalikkust senises puhtas keskkonnas.

31. oktoober 2017

Plaani tutvustamine äriringkondadele

Äripäev korraldas puidusektori konverentsi Puidutööstuse äriplaan 2018. Üritusel esines ka Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli, kes rääkis nii projekti ajakavast kui asukohavaliku kriteeriumitest. Ta rõhutas, et keskkonnale kahjulikku tehast Est-For Invest ehitada ei plaani.

7. november 2017

Ülevaade Riigikogu keskkonnakomisjonile

Est-For Invest koos Hendrikson & Ko nõustajatega andsid riigikogu keskkonnakomisjonile ülevaate projekti hetkeseisust. Kohtumisel keskenduti praegu teadaolevale infole, kuna riigi eriplaneeringu protsess on alles algusjärgus. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti majanduse huvides anda puiduekspordile mitmekordne lisandväärtus ja luua sajad uued töökohad. Teisalt tuleb tehase rajamist hoolega kaaluda analüüsides võimalikke mõjusid rohevõrgustikele, bioloogilisele mitmekesisusele, Natura 2000 aladele ja kultuuripärandile. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra andis selge sõnumi, et keskkonnakomisjon ei võta poolt- ega vastuseisukohta enne riigi eriplaneeringu käigus läbiviidavate uuringutulemuste selgumist.

21. november 2017

Info Peipsi-äärsetele huvigruppidele

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus konverents Puutetundlik Peipsi, kus osalesid loodusteadlased, Peipsi-äärsete kogukondade ja erinevate huvigruppide esindajad. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava, kes tutvustas seni teadaolevat infot planeeritava puidurafineerimistehase kohta.

27. november 2017

Akadeemikute hinnang

Eesti Teaduste Akadeemia erikomisjon avalikustab raporti planeeritava puidurafineerimistehase võimalike mõjude osas. Raport peab kaasaegse puidurafineerimistehase rajamist vajalikuks, kuid rõhutab, et tehas peab suutma vältida keskkonnaprobleeme kasutades efektiivseid puhastustehnoloogiaid nii vee, õhu, mulla kui setete saastamise vältimiseks.

11. detsember 2017

Uuring: tehas vähendaks kasvuhoonegaaside teket Eestis

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus andis hinnangu Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase olelusringipõhisele süsiniku jalajäljele. Uuringu kohaselt on tehase süsiniku jalajälg negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket. Kokku vähendaks tehas Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem.

15. jaanuar 2018

Praktiliste ettevalmistuste algus

Aasta pärast Est-For Investi plaanide avalikustamist pole riigi eriplaneeringu protsessi praktilised tegevused alanud. Ettevalmistusprotsessi edasilükkumine on põhjustatud eriplaneeringu konsultandi hankest. Üks hankel osalemisest huvitatud osapool on vaielnud hankedokumendi detailide üle, mistõttu lükkus konsultandi valik 2018. aasta jaanuari. 15.jaanuaril jõuab kätte eriplaneeringu konsultantide leidmise hanke tähtaja lõpp. Eeldatavasti valitakse edukas pakkuja veebruarikuu jooksul. Konsultantide esimeseks ülesandeks saab planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse täiendamine. Need dokumendid annavad aimu, mida ja kuidas kavandatakse, millised on eeldatavalt kaasnevad mõjud ning esialgu teadaolev uuringute vajadus. Hanke võitja peab koostatud dokumenti oma teadmistega täiendama. Seejärel peab rahandusministeerium korraldama lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku, mis peaks toimuma 2018. aasta kevadel.

31. jaanuar 2018

Läbirääkimised kavatsuste protokolli teemal

Est-For Invest ja RMK korraldavad pressikonverentsi, et anda ülevaade läbirääkimiste all olevast ühiste kavatsuste protokollist. Est-For Investi jaoks on tegu olulise dokumendiga näitamaks rahvusvahelistele pankadele, et Eesti suurimal metsaomanikul on põhimõtteline soov sõlmida tulevikus ka pikaajaline ning turutingimustele vastav tarneleping, mis vastab mõlema poole ootustele ning Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele regulatsioonidele.

7. veebruar 2018

Teadaolevate andmete tutvustamine Tartu linnavolikogu liikmetele

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava tutvustasid Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele koosolekul osalenud tehase rajamise ideed. Est-For Invest valmistas ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile. Arvutuste kohaselt oleks Suur-Emajõe keskmine temperatuur puhastatud vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Jõe väljalaske suudmest eemal oleks mõju vastavalt kaugusele väiksem. Tehase veetarbimine oleks kuni 0,7 kuupmeetrit sekundis. Jõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis. Nii oleks tehasest läbi pumbatava vee hulk 1,3 protsenti keskmisest vooluhulgast. 1,2 protsenti keskmisest vooluhulgast laseks tehas puhastatud heitveena jõkke tagasi – see sisaldab loodusliku päritoluga ühendeid. Need pärinevad tootmisprotsessi tarbeks kasutatud puidust või lubjast, millega pleegitatakse puitmassi. Tegemist on kloriidi-, kaaliumi-, karbonaadi-, kaltsiumi- ja sulfaatioonidega. Võrdluseks võib tuua, et ka kraanivesi sisaldab kloriidi-, karbonaadi- ja kaaliumiioone. Kaltsiumi- ja sulfaatioonid sisalduvad näiteks San Pellegrino mineraalvees.

8. veebruar 2018

Avaliku arvamuse uuring

Est-For Invest avalikustas avaliku arvamuse uuringu, mis selgitas välja eestimaalaste suhtumise tehase rajamise ideesse. Ideed pooldas 32 protsenti vastajatest. Neutraalselt suhtus 38 protsenti küsitletutest. 15 protsenti vastanutest oli tehase rajamise ideele vastu. Sama suur hulk ei osanud seisukohta öelda. Kõikides maakondades oli tehase rajamise idee pooldajate hulk suurem kui oponentide hulk. Pooldajate hulk oli väikseim eakamate vastajate seas. Kõikides vanusegruppides oli suurim hulk inimesi neutraalsel seisukohal. Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähki sõnul oli neutraalne suhtumine arvatavasti seotud asjaoluga, et tehase rajamise kohta on vähe informatsiooni. “Kui läbiviidavad keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude uuringud ja analüüsid osutuvad tehase suhtes soodsaks, muudaks oma seisukoha pooldavaks 60 protsenti neutraalset suhtumist väljendanutest ja 27 protsenti idee vastastest,” rääkis ta. Uuring viidi läbi Turu-Uuringute ASi poolt detsembris, küsitlusele vastas üle tuhande inimese.

7. märts 2018

Tartu linnavolikogu istung

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava osalesid Tartu linnavolikogu erakorralisel istungil. Ettekannetega osalesid Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane, riigihalduse minister Jaak Aab ja keskkonnaminister Siim Kiisler , Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere , Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander ja Tartu Ülikooli arendusprorektor, keskkonnateadlane Erik Puura, Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must, linnapea Urmas Klaas ning Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli, kelle ettekannet saab lugeda ja vaadata täismahus siit.

23. märts 2018

Selgus Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringu konsultandi hanke võitja

Riigi tugiteenuste keskus viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi hanke puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks. Tehase võimalikuks rajamiseks vajalike asjaolude välja selgitamiseks korraldatud hankele laekus tähtajaks neli pakkumust ning edukaks tunnistati Skepast & Puhkim OÜ. Hankelepingu saab sõlmida peale vaidlustusperioodi möödumist.

13. aprill 2018

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub Äänekoski tehasega

Riigikogu keskkonnakomisjon tegi väljasõidu Soomes tegutsevasse Äänekoski puidurafineerimistehasesse. Väljasõidul osalesid keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ning keskkonnakomisjoni liikmed Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Terje Trei. Komisjon tundis huvi eelkõige tehase keskkonnamõjude vastu. Delegatsiooni liikmed paha lõhna ei tundnud. Vakra leidis, et Eestis võiks kaaluda niisuguse tehase rajamist Ida-Virumaale. Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Pallingu sõnul on suurema lisandväärtuse andmine puittoodetele Eestis suur väljakutse. “Kas suuremat lisandväärtust luuakse plaanitava puidurafineerimistehasega või mõnel muul viisil, peab näitama riiklik eriplaneering ja keskkonnamõjude analüüs. Enne seda ei ole võimalik langetada ühtegi kaalutletud otsust,” rääkis ta.

26. aprill 2018

Ülevaade oponentide pooltõdedest

Tehase rajamise ideele vastuseisvad huvirühmad kasutasid kümneid valeväiteid levitamaks müüte tehase kahjulikkuse osas – alates sellest, et puidurafineerimistehase rajamisel tuleks suurendada raiemahtu, kuni selleni, et tehase rajamine aitaks kaasa Eestimaa venestamisele. Est-For Invest avaldas 30 valeväitest koosneva infokogumi, mida erinevad allikad olid kasutanud tehasevastaste emotsioonide võimendamisel.

4. juuni 2018

Näide võimalikust asukohast

Est-For Investi juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli annavad selge signaali, et tehast pole kunagi Tartusse või Tartu linna vahetusse lähedusse planeeritud ning teevad ettepaneku välistada riigi eriplaneeringust kõik asukohad, mis on lähemal kui kümme kilomeetrit Tartu kesklinnale. Nad toovad näite ühest teoreetilisest asukohast, mis on riigi eriplaneeringus võimaliku piirkonnana väljatoodud – tegemist on Tartumaa ja Jõgevamaa piiri lähedal asuva metsamassiiviga, mis jääb Tartu kesklinnast 21 kilomeetri kaugusele ning Tabivere alevikust ja raudteest 6 kilomeetri kaugusele.

21. juuni 2018

Valitsuse otsus alustada planeeringu lõpetamisega

Valitsus otsustas alustada riigi eriplaneeringu lõpetamisega. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et kohaliku kogukonna arvamust arvesse võtmata tööstust rajada ei saa. Est-For Investi investorid võtsid mõtlemisaja selgitamaks välja alternatiivsed lahendused tehase rajamise võimalikkuse uurimiseks Eestis.

26.-27. september 2018

Est-For Invest otsib tehasest huvitatud omavalitsusi Kagu-Eestis

Est-For Investi esindajad kohtuvad Setomaa vallavolikogu esimehe Rein Järvelille ja vallavanem Raul Kudrega, Võru vallavolikogu esimehe Aare Hollo, vallavanem Kalmer Puuseppa ja majanduskomisjoni liikme Priit Süüdeniga ning Räpina vallavolikogu esimehe Teet Helmi, eelarvekomisjoni esimees Toomas Heeringu ja vallavanem Enel Liiniga. Est-For Invest tutvustab Räpina, Setomaa ja Võrumaa valla esindajatele puidurafineerimistehase rajamise ideed ning võimalikku asukohta Räpina, Setomaa ja Võrumaa valla liitumispunkti piirkonnas. Ta selgitab, et tehase tarbeks oleks võimalik rajada 20 kilomeetri pikkune maa-alune veetrass Lämmijärve magevee sissevõtuks ja puhastatud heitvee väljalaskeks. Valdade esindajad võtsid idee teadmiseks ning lubasid kujundada seisukoha.

4. oktoober 2018

Est-For Invest otsib tehasest huvitatud omavalitsusi Pärnumaal

Est-For Investi esindajad kohtuvad Saarde vallavolikogu esimehe Kadri-Aija Viigi, vallavanem Indrek Taltsi, abivallavanem Jaanus Männiku ja vallavolikogu aseesimehe Kalle Songiga, Häädemeeste vallavolikogu esimehe Andrus Soopalu, vallavanem Karel Tölpi ja vallavolikogu liikme Kalmer Metsaoruga ning Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse ja abilinnapea Siim Suursillaga. Saarde valla esindajad avaldasid kohtumisel toetust uuringute alustamiseks ning lubasid kujundada vallavolikogu seisukoha.

8. oktoober 2018

Est-For Invest palub valitsusel pikendada tähtaega arvamuse esitamiseks

Est-For Invest palub rahandusministeeriumil pikendada valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 30. Novembrini.
Valitsust informeerides on Est-For Invest alustanud puidurafineerimistehasele potentsiaalse uue asukoha leidmiseks konsultatsioone nelja vallaga (Räpina, Võru, Setomaa ja Saarde). Pole välistatud, et nimetatud valdadele lisandub teisigi. Konsultatsioonid sisendavad usku, et mitmed kohalikud kogukonnad on valmis kaaluma planeeringu ja mõjude hindamise protsessi algatamise ning asjakohaste uurimuste läbi viimise toetamist. Konsultatsioonide tulemused ja kohalike omavalitsuste volikogude poolt vastuvõetavad otsused võivad olemuslikult mõjutada kõnealusele eelnõule esitatavaid kommentaare, ettepanekuid ja seisukohtasid.

11. oktoober 2018

Riigikohtu seisukoht: riigi eriplaneeringu menetlus võimaldab asukoha valiku ala muuta

Riigikohus leidis oma otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad. Riigi eriplaneeringu menetlus võimaldab asukoha valiku ala laiendada või muuta. Riigi eriplaneeringu sobivus on leidnud kinnitust kolmes kohtuastmes ning selle sobivust planeeringuliigina pole kohtu poolt kordagi kahtluse alla seatud. Riigi eriplaneeringu puhul on rahandusministeeriumil kohustus kaasata planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused.

12. oktoober 2018

Valitsus osaliselt rahuldab Est-For Investi taotluse tähtaega pikendada

Rahandusministeerium pikendas valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 3. novembrini.

17. oktoober 2018

Saarde vallavolikogu soovib planeeringu laiendamist oma territooriumile

Saarde vallavolikogu otsustas toetada riigi eriplaneeringu algatamist uurimaks võimalusi puidurafineerimistehase rajamiseks Saarde vallas.

25. oktoober 2018

Viru-Nigula vallavolikogu soovib planeeringu laiendamist oma territooriumile

Viru-Nigula vallavolikogu otsustas 25. oktoobri istungil toetada uuringute algatamist uurimaks Est-For Investi planeeritava puiduväärindamistehase rajamise võimalikkust.

30. oktoober 2018

Viru-Nigula vald saadab valitsusele ettepaneku riigi eriplaneeringu laiendamiseks

Viru-Nigula vald tegi valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust nii, et planeeringuala hõlmaks ka Viru-Nigula valla territooriumi ning selgitada välja, kas kavandatava puidurafineerimistehase rajamine valla territooriumile on võimalik.

31. oktoober 2018

Räpina vallavolikogu tutvub Estonian Celli tehasega

Räpina vallavolikogu liikmed teevad väljasõidu Kundas asuvasse Estonian Celli puitmassitehasesse. Väljasõidule järgnes Räpina vallavolikogu liikmete kohtumine Tallinna tehnikaülikooli professor Enn Loiguga, kes andis ülevaate Peipsi-Pihkva järve keskkonnaseisundist. Seejärel toimus arutelu Räpina vallavolikogu liikmete, Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava ja keskkonnaekspert Janika Lahega.

2. november 2018

Ettepanek valitsusele muuta planeeriguala

Est-For Invest tegi valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust selliselt, et riigi eriplaneeringuala hõlmaks Pärnu maakonna Saarde valla ja Lääne-Virumaa Viru-Nigula valla territooriume. Est-For Investi ettepanek lähtub Riigikohtu 11.10.2018 otsusest, mis ütleb üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad. Valitud planeeringuliigi sobivus tehase planeerimiseks on leidnud kinnitust kolmes kohtuastmes.

8. november 2018

Valitsus otsustas uurimise lõpetada

Valitsus otsustas puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielikult lõpetada. Valitsuse otsus lõpetab ka Est-For Investi praeguse arendusprojekti Eestis. Kaasaegse puiduväärindamistehase rajamine jääb ootama soodsamat investeerimiskliimat. “Väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema. Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele,” ütles Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

27. november 2018

Viru-Nigula vald: riigi eriplaneeringu lõpetamine oli õigusvastane

Viru-Nigula vallavalitsus saadab valitsusele kirja, kus palub valitsuselt selgust riigi eriplaneeringu lõpetamise kohta. Vallavalitsuse hinnangul oli riigi eriplaneeringu lõpetamine õigusvastane ning vastuolus kohtulahenditega, sealhulgas Riigikohtu seisukohtadega. Kirja kohaselt on riigi käitumine riigi eriplaneeringu lõpetamisel sõnamurdlik Viru-Nigula valla, Saarde valla ning Est-For Investi suhtes kuna nii Saarde vald kui Viru-Nigula vald avaldasid soovi riigi eriplaneeringu laiendamiseks oma haldusterritooriumil.

6. detsember 2018

Pärnumaa omavalitsused soovivad jätkata uurimisega

Häädemeeste vald, Pärnu linn ja Saarde vald teevad valitsusele ettepaneku selgitada välja koostöös kohalike omavalitsustega, kas või milliste parameetritega – võttes arvesse piirnorme looduskaitsele, ressurssidele, taristu koormustaluvusele ja muudele olulistele teguritele – oleks puidurafineerimistehase rajamine Pärnumaal võimalik või esinevad Pärnumaal sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud.

27. detsember 2018

Riigihalduse minister Viru-Nigula vallale: kohtuotsuste sisu ei saa laiendada planeeringu lõpetamise otsustamisele

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Viru-Nigula vallale selgitades, et valitsuse hinnangul pole Viru-Nigula vallal piisavat mageveeressurssi, minister ei selgitanud põhjuseid – miks ei laiendatud riigi eriplaneeringut Saarde valla territooriumile.

3. jaanuar 2019

Riigihalduse minister Pärnumaa omavalitsustele: toetan erasektori ja avaliku sektori koostööd

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Pärnumaa omavalitsustele, kus ütles, et toetab erasektori ja avaliku sektori koostööd riigi sees ja kohaliku tasandil vahel ning on avatud kohtumistele ja koostööle.

18. jaanuar 2019

Riigikohus: riigi eriplaneering ei riiva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust

Riigikohtu kolleegiumi hinnangul ei riiva planeerimisseadus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Riigi eriplaneeringu eelduseks olev suur riiklik või rahvusvaheline huvi võib esineda ka siis, kui planeeringu objektiks olev ehitis teenib ühtlasi planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve. Planeeringu koostamisest huvitatud isik ei saa planeeringu korraldaja õiguspärase tegevuse korral rahastamise kaudu mõjutada eriplaneerimismenetlust. Riigikohus ei seadnud ka sel korral kahtluse alla riigi eriplaneeringu kui planeeringuliigi sobivust.