Puidurafineerimistehas – Est-For Invest

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuse kogemusega Eesti ettevõtjad kaaluvad võimalust ehitada Eestisse unikaalne, Euroopa moodsaim puidurafineerimistehas

Eesti on metsarikas riik, kuid praegu eksporditakse Eestis valdav osa varutavast paberipuidust väärindamata kujul toorainena teistesse riikidesse, eeskätt Põhjamaadesse. Ettevõtmine tooks Eestile pikaajalist kasu, tõstes eestimaise metsatööstuse uuele tasemele ja suurendades tööstusharu elujõulisust. 2017. aastal algab planeeritava puidurafineerimistehase projekti uuringu- ja analüüsietapp. Euroopa unikaalseim uue põlvkonna tehas saaks tööd alustada pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi.

Prognooside kohaselt oleks kavandatav 1 miljardi euro suurune investeering läbi aegade suurim Eesti tööstusinvesteering. Umbes 700 000-tonnise tootmisvõimsusega tehase rajamisel oleks oluline positiivne mõju Eesti metsandussektorile ja majandusele tervikuna. Ettevõtmine looks maapiirkonnas 200 uut oskustöökohta tehases ja 500 - 700 töökohta tehase tootmisprotsessi teenindamiseks. Tulu teeniks 104 000 Eesti metsaomanikust leibkonda. Suurima metsaomanikuna oleks olulise kasu saajad ka Eesti inimesed ja ühiskond läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse.

Loe lähemalt

Tehase hinnanguline toorainena tarbitava puidu maht oleks ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit aastas. Sellest saaks esimene ja unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, mis oleks valmides kõige tänapäevasem Euroopas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Tehas kavandatakse lähtuvalt parimast võimalikust tehnikast (PVT) ning detailplaneeringu ja keskkonnakompleksloaga kehtestatud rangetest tingimustest. Koosmõjus investorite keskkonnateadlikkusega tagab see loodussõbraliku ning jäätmevaba taastuvast orgaanilisest toormest toodete tootmisprotsessi.

Tehase toodanguks on erinevad biotooted. Tootmisprotsessi käigus töödeldakse kõik kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks toodeteks ning roheliseks energiaks. Lisaks orgaaniliste kõrvalsaaduste taaskasutusele on puitmassitootmine fossiilkütusevaba ning suurendab Eesti rohelise energia toodangut 40-53% võrra. Osa toodetavast energiast kasutab tehas ise, ülejääk suunatakse elektrivõrku ning kaugküttesüsteemi, millega suurendatakse veelgi taastuvallikatest pärineva energia osakaalu Eesti energiatarbimises.

Investorid plaanivad analüüsi- ja uurimisetapis teha tihedat koostööd avalikkuse, kõigi huvirühmade, teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Ajakava

Projekti uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid algatavad tehase asukoha planeeringumenetluse ja keskkonnamõjude hindamise 2017. aasta alguses, protsess võib kesta kuni kolm aastat. Positiivse investeerimisotsuse korral võib tootmine alata aastal 2022. Ehitusprotsess kestaks umbes kaks aastat.

2017-2019

Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha planeerimine ja valik, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud, tehnoloogiate analüüs ja valik.

2018

2019

Investeerimisotsuse tegemine, rahastuskava ja rahastajate kaasamine.

2020

Tehase ehitamine, töötajate värbamine.

2021

Tehase ehitamine ja seadistamine, töötajate väljaõpe, müügilepingute sõlmimine.

2022

Tootmise käivitamine, esimene toodangupartii.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutustega ja tunnustatud teadusekspertidega. Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on sotsiaal-majanduslikult kestlik ning kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Tootmisprotsess

Puidurafineerimistehas
Integreeritud elektrijaamaga

Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit.

Tehases plaanitakse kasutada peamiselt sertifitseeritud puitu, mis on kasvatatud ja varutud säästliku metsamajanduse põhimõtteid järgides. Tehase rajamisega kasvav sertifitseeritud puidu nõudlus annaks metsaomanikele lisakindlust, et investeering sertifitseerimisse tasub ära ja kiirendaks sertifitseeritud, säästlike ja keskkonnasõbralike metsamajandamistavade ja -meetodite kasutuselevõttu.

Tehase rajamiseks on asukoha valikul olulised järgmised eeldused:

  • sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;
  • toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;
  • juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;
  • juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile mitte kaugemal kui 5 – 10 km;
  • kohalik oskustööjõud.

Asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.

Jaanuarikuus tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda - Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.

Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Protsessi tulemusel leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega, samuti keskkonnaühendustega.

Projekti arendaja Est-For Invest esitab 30. jaanuaril rahandusministeeriumile taotluse algatada Suur-Emajõe jõgikonnas paiknevate võimalike tehase asukohtade osas riigi eriplaneeringu protsess. Vastava otsuse saab positiivse otsuse korral algatada Vabariigi Valitsus.

Projektimeeskonna veendumuse kohaselt tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik tagamaks projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamise. Projektimeeskond ei välista, et mingis etapis peavad idee algatajad oma valikukriteeriumites kompromisse tegema ja valikuala laiendama, samas võib see mõjutada oluliselt projekti teostatavust.

Meeskond

Planeeritava puidurafineerimistehase projekti juhivad metsatööstussektori kogenud ekspert Margus Kohava ning rahvusvahelise juhtimiskogemusega metsatööstuse ekspert Aadu Polli.

  • Margus Kohava

    Margus Kohava

    Margus Kohava on töötanud metsa- ja puidutööstuses juhtivatel kohtadel erinevates ettevõtetes nagu United Loggers, Sylvester, Imavere Saeveski, Stora Enso, Estonian Cell ja Combimill. Ta oli ka üks Kundas asuva Estonian Celli puitmassitehase käivitajatest. Margus lõpetas magistriõpingud metsamajanduse alal Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1992. aastal cum laude. Ta valdab eesti, inglise, vene ja soome keelt.

  • Aadu Polli

    Aadu Polli

    Aadu Polli on töötanud puidutööstusvaldkonnas alates 2000. aastast. Aadul on pikaaegne juhtimiskogemus Stora Enso saeveskitest Eestis ja Leedus ning Ida-Aafrikas tegutseva Norra metsanduskontserni Green Resources AS tööstusdirektorina. Aadu lõpetas bakalaureuseõpingud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 2000. aastal. Aastatel 2012-2013 omandas ta magistrikaardi (Global Executive MBA) ärijuhtimise alal IESE Business Schoolis Navarra Ülikoolis. Ta valdab eesti, inglise ja soome keelt.

Investorid

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad Eesti kapitali – tegu on Eesti ettevõtjatega, kellel on põhjalik kogemus Eesti puidu- ja metsatööstuses.

Investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Positiivse investeerimisotsuse korral plaanivad projekti algatajad hilisemas etapis kaasata strateegilise investori ja/või finantsinvestori. Projekti suure mahu tõttu eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist projekti finantseerimisel. Tehase ehituse mastaapsust silmas pidades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist, mis rajaks tehase „võtmed kätte“ põhimõttel.

Nõustajad

Projekti konsultantide hulka kuuluvad puidurafineerimis-valdkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, nõustaja makromajandusküsimustes akadeemik Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex (Jüri Raidla), Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (Janno Järve, Sten Anspal) ja Kommunikatsioonibüroo JLP (Kristi Liiva, Mari-Liis Kitter).

Kontakt

Est-For Invest OÜ
Lõõtsa 6, Tallinn