Puidurafineerimistehas – Est-For Invest

Planeeritav tehas võiks asuda Suur-Emajõe jõgikonnas

Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendav ja miljard eurot maksva puidurafineerimistehase asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut paika Eesti eri piirkondades. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga ca 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, head maantee- ja raudteeühendused tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5 – 10 km keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud. Asukohavalikul on peamisteks välistavateks kriteeriumiteks elu- ja ühiskondlikud hooned ja kaitsealused loodusobjektid.

“Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,“ selgitas Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.

Projekti arendaja Est-For Invest esitab esmaspäeval, 30. jaanuaril rahandusministeeriumile taotluse algatada Suur-Emajõe jõgikonnas paiknevate võimalike tehase asukohtade osas riigi eriplaneeringu protsess. Vastava otsuse saab positiivse otsuse korral algatada Vabariigi Valitsus.

Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul on projektimeeskonna veendumuse kohaselt tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik tagamaks projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamise. Polli lisas, et projektimeeskond ei välista, et mingis etapis peavad idee algatajad oma valikukriteeriumites kompromisse tegema ja valikuala laiendama, samas võib see mõjutada oluliselt projekti teostatavust.

Kuigi asukoha esmane analüüs räägib Suur-Emajõe piirkonna kasuks, on Polli sõnul projekti algatajad väga tänulikud mitmetele omavalitsustele nende positiivse suhtumise eest Est-For Investi tööstusobjekti võimalikku paiknemisse nende kodukohas. “Loodame, et ka Eestis hakatakse üha enam hindama ettevõtteid, kes loovad läbi tipptasemel ja keskkonnasäästliku tehnoloogia töökohti traditsioonilistes ja Eestile omastes, kuigi minevikus sündinud eelarvamustega seotud valdkondades,“ lisas Polli.

Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Protsessi tulemusel leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega, samuti keskkonnaühendustega.

“Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega. Meie eesmärk on läbipaistvalt koostöös teadlaste ning keskkonnaühendustega ettevõtmise plussid ja miinused läbi kaaluda ning probleemkohtadele leida keskkonnanõuetega kooskõlas olevad lahendused, “ lisas Polli. Sarnaseid tehaseid rajatakse mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele. “Võttes arvesse Euroopas kehtivaid ühtseid keskkonnanõudeid, sarnast kultuuri ja ühiskondlikke ootusi, võiks olla võimalik sarnase tehase rajamine ka Eestis. Investorid on teinud projektimeeskonnale ülesandeks otsida vastused küsimusele, kuidas oleks võimalik uudset puidutöötlemistehast rajada nii, et see kõiki osapooli ka Eestis rahuldaks, “ selgitas Polli.

Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Tehase rajamisel on positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna, võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4 – 5 korda kõrgemalt. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.

Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. Tootmisvõimsuseks planeeritakse ca 700 000 tonni aastas. Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Lisainformatsioon:

Margus Kohava
Est-For Invest OÜ
juhatuse liige
Tel 50 363 70
margus.kohava@estfor.ee
www.biorefinery.ee

Aadu Polli
Est-For Invest OÜ
juhatuse liige
Tel 51 000 77
aadu.polli@estfor.ee
www.biorefinery.ee

Taustainfo

Eeldatav planeeringuala

Tuginedes pressiteates kirjeldatud asukohavaliku kriteeriumitele on projektimeeskond analüüsinud eri Eesti piirkondade sobivust võimaliku tehase asukohana. Arvestades veetarvet kuni 0,833 m3/s ja heitvee ärajuhtimist kuni 0,694 m3/s ning soovi kasutada Eesti ja Põhja-Läti metsaressurssi, jäävad tõenäoliselt sobivad asukohad Eestis Tartu- ja Viljandimaale Emajõe lähedusse, mis on ainus piisava vooluhulgaga jõgi Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas (vooluhulk 17,7….177 m3/s).

Kuigi vooluhulga poolest sobiks nii Narva jõgi kui ka Pärnu jõgi, eelkõige alamjooks, tekib nende mõlema puhul probleeme logistika ja metsaressursi mõistliku kättesaadavusega. Kuna nii veetarve ja tooraine kättesaadavus on vältimatult vajalikud, siis ei ole otstarbekas võimalikke asukohti kaaluda terve Eesti territooriumi ulatuses. Projektimeeskonna hinnangul võiks planeeringuala piiritleda Tartu- ja Viljandimaa Emajõe-lähedase piirkonnaga (kuni 10 km jõest, arvestades veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks vajalikke trasside rajamise majanduslikku otstarbekust).


Teate edastas:

Karita Sall | Kommunikatsioonibüroo JLP | +372 51 16 808 | karita.sall@jlp.ee | skype: karita.sall | www.jlp.ee