Tallinnas, 20. juunil 2017 – Täna andsid Eestisse puidurafineerimistehast rajada sooviva Est-For Investi esindajad rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest. Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks.
„Rahandusministeeriumile üleantav infopakett koondab alusandmestiku, mis on kogutud puidurafineerimistehase idee läbitöötamisel eesmärgiga mõista, kas projektiga on põhimõtteliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. „Dokument sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd ja geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka praegu teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest.“
Geoinfo analüüsi läbiviimisel keskenduti piirkonnale, kuhu puidurafineerimistehase rajamine on otstarbekas ja kus tehase käitamine on võimalik. „Kuna veetarve, tooraine kättesaadavus ja raudteeühendus on tehase toimimiseks vältimatult vajalikud, ei ole mõistlik kaaluda asukohti terve Eesti territooriumi ulatuses, vaid keskenduda Suur-Emajõe piirkonnale, kus enamik asukoha valikuks vajalikke tingimusi on täidetud. Välistavatel teguritel põhineva geoinfo analüüsi tulemusel selgus Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad olla sobivad tehase rajamiseks,“ täpsustas Margus Kohava ja lisas, et rahandusministeeriumi poolt juhitud planeeringuprotsess peaks aasta lõpuks jõudma planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamiseni, milles kirjeldatakse asukohtade võrdlemise kriteeriume ja võimalikke asukohti.
Eeltööde kokkuvõttes on välja toodud, et tehase asukohavaliku ja rajamisega seotud potentsiaalselt olulised on mõju rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele. Tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud on müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, Emajõe ja Peipsi järve bioloogilisele mitmekesisusele.
Tõenäoliselt vajalikud uuringud, millele keskkonnamõju hindajad saavad tugineda, on Est-For Investi hinnangul järgmised: veeheite mõju Emajõe seisundile (sh ökoloogilisele seisundile); heitvee soojuskoormuse mõju Emajõele; piirkonna hüdrogeoloogilise mudeli koostamine; mõju Eesti ja Läti puiduturule ning liiklusmudel.
Üleantud dokumenti saab täistekstina lugeda siit. Andmestik on kogutud perioodil november 2016 kuni mai 2017 meeskonnaga, kuhu kuulusid Est-For Investi juhatuse liikmed ja investorid, õigusbüroo Ellex Raidla, Hendrikson&Ko keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultandid, rakendusuuringute keskuse CentAR ökonomistid ja puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson.
Lisainfo:
Margus Kohava
Est-For Invest OÜ juhatuse liige
Tel 503 6370
press@biorefinery.ee
www.biorefinery.ee
Taustainfo
Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.
Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.
Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ca 3,3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajaminev puit pärineks peamiselt Eestist ja Lätist, kuid vajadusel ka Leedust ja Valgevenest.
Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Investorid soovivad tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.
Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.