Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhi Riin Kutsari sõnul on puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu puhul oluline arvestada nii majanduslikke-, sotsiaalseid- kui keskkondlikke mõjusid. 

Riigi eriplaneering annab õigusliku aluse puidurafineerimistehase rajamiseks. Eriplaneeringu koostamise protsessi käigus kaalutakse, kas tehase rajamine on võimalik ja kus seda on otstarbekas teha.

“Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine on riigi eriplaneeringule kohustuslik. Selle käigus selgitatakse välja keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, mõjutatav keskkond, seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning kaardistatakse vajalikud uuringud mõjude hindamiseks,” rääkis Kutsar.

“Esmalt koostatakse riigi eriplaneeringule keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimese etapi aruanne, mis analüüsib potentsiaalseid asukohti. Analüüsi tulemusel selgub parim võimalik asukoht, mille osas jätkub edasine asukohapõhine mõjude hindamine. Selle käigus selgub, kas planeeritavat projekti on võimalik teostada vältides olulisi ebasoodsaid mõjusid – rakendades vajadusel erinevaid keskkonnameetmeid,” ütles ta.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel tuleb lähtuda kahest õigusaktist:

• Planeerimisseadus näeb ette riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi, sealhulgas seisukohtade küsimist asjaomastelt asutustelt ning avalikustamist.
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulevad mõjude hindamise aruande sisunõuded. See tähendab kohustust hinnata vahetut, otsest ja kaudset mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadusetele, kultuuripärandile ja varale.

Mõjude hindamise protsessi jooksul selgub, milliseid majanduslikke- sotsiaalseid- ja keskkonnamõjusid planeeritav puidurafineerimistehas kujutab ning milliseid võimalikke negatiivseid tegureid saab vältida. “Lõpp-tulemusel peab riik tegema otsuse, kas planeeritava tehase rajamine on mõistlik arvestades kõiki kolme eeltoodud komponenti,” ütles Kutsar.