Rakendusuuringute keskuse CentAR sotsiaal-majanduslike mõjude uuringu kohaselt saaks rajada Eestisse puidurafineerimistehase praeguse raiemahu säilimise või ka olulise vähenemise korral.

Raiemahu langetamisel suureneks imporditava ning väheneks eksporditava toorme hulk. Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli kinnitas, et raiemahu langetamine tehase rajamist ei mõjuta. Planeeritava tehase sõltumatuse raiemahust tagab asukoht raudtee vahetus läheduses, võimaldades vajadusel tõsta imporditava toorme osakaalu Lätist, Leedust ja Valgevenest.

“Soovime korrata kõigile eestimaalastele – puidurafineerimistehase tõttu ei pea langetama ühtki puud rohkem kui riiklik strateegia ette näeb. Omaette küsimus seisneb selles, mida arvavad raiemahu langetamisest metsaomanikud. Puistute ealine struktuur raiemahu langetamist täna ei toeta. On normaalne, et raiemahtu korrigeeritakse ajas vastavalt puistute jagunemisele vanuseklassidesse,” ütles ta.

Keskkonnaagentuuri 2016. aasta andmetel on Eesti puistute keskmine vanus 55 aastat. Küpseks metsaks peeti 27 protsenti Eesti puistust. 12 protsenti Eesti metsast saavutab küpse vanuse 2026. aastaks.

“Ebaproportsionaaselt suur hulk Eesti metsast on küps või jõuab küpsesse vanusesse järgmisel kümnendil. See kehtib ka puidurafineerimistehasele vajaliku toorme ehk männikute, kuusikute ja kaasikute osas. Kui nende liikide keskmine vanus oleks näiteks kümme aastat madalam, seisaks Est-For Invest raiemahu langetamise eest. Hetkel on aga seis vastupidine. Metsaomaniku tänastes huvides oleks praeguse taseme säilimine. Samas kordan, puidurafineerimistehase perspektiivist vaadatuna pole olulist vahet, kas raiemaht säilib praegusel tasemel või väheneb. Eesti raiemahu vähenemise korral oleks suurimaks võitjaks Läti metsaomanik. Nemad kindlasti tervitaks sellist otsust,” rääkis Polli.

Planeeritava puidurafineerimistehase toormevajadus on kuni 3,3 mln kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest ehk puiduhakkest ning 2,3 miljonit Eesti ja Läti, vähemal määral ka Leedu ja Valgevene eksporditavast paberipuidust. Meie regioonist veetakse praegu Skandinaaviasse 7,7 miljonit kuupmeetrit puidurafineerimistehase jaoks sobivat tooret aastas. Nii ületab regioonis ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks. Pikaajaline tooraine saadavuse analüüs on üks paljudest eriplaneeringu käigus läbiviidavatest uuringutest ning täieliku kindluse tooraine saadavuse osas annab valmiv uuring.

Rakendusuuringute keskuse CentAR poolt tehtud sotsiaal-majanduslike mõjude uuringut tutvustas Est-For Invest 2017. aasta märtsis. Uuringuga saab tutvuda siin. Eesti puistute vanuselise struktuuri osas on kasutatud keskkonnaagentuuri andmeid, millega saab tutvuda siin.