Kaasaegse puiduväärindamistehase rajamine jääb ootama soodsamat investeerimiskliimat ning teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Tehase rajamise võimalikkuse uurimiseks algatatud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielik lõpetamine valitsuse poolt lõpetab ka Est-For Investi praeguse arendusprojekti Eestis.
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul ootab Est-For Invest investeerimiskeskkonna paranemist ning paneb valitsuse otsuse järel projekti ootama paremaid aegu. “Väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema. Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele,” ütles ta.
Kohava rõhutas, et riigi eriplaneeringu kui planeeringuliigi sobivus on leidnud kinnitust kolmes kohtuastmes. Riigikohus leidis oma 2018. aasta 11. oktoobri otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad.
Valitsuse 8. novembri pressiteates väljendatud töö- ja õigusrahu soovi kõrvale meenutab arendaja – 2017. aasta 12. mail otsustas valitsus, et õige planeeringuliik puidurafineerimistehase rajamise võimalikkuse uurimiseks on riigi eriplaneering ning algatas riigi eriplaneeringu. 2018. aasta 21. juunil algatas valitsus riigi eriplaneeringu lõpetamise protsessi teatades, et arendaja saab jätkata kui leiab projektist huvitatud omavalitsused. 2018. aasta oktoobris teatasid Saarde vald ja Viru-Nigula vald, et on huvitatud riigi eriplaneeringu algatamisest oma territooriumil. 2018. aasta 8. novembril teatas valitsus, et tehase rajamise võimalikkuse uurimist ei saa riigi eriplaneeringuga teostada ning otsustas riigi eriplaneeringu täielikult lõpetada.
Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorid soovisid uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust Eestis koostöös Vabariigi Valitsusega. Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastanud investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Investorite seas olid Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).