Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava tutvustasid eile Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele koosolekul osalenud tartlastele ideed rajada Eestisse kaasaegne puidurafineerimistehas. Võimalikult värske informatsiooni pakkumiseks lasi Est-For Invest valmistada ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile.
Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli rõhutab, et tegemist on esialgsete arvutustega, mis põhinevad ettevõtet nõustava rahvusvahelise biomajanduse eksperdi Daniel Paalssoni hinnangul. Arvutuste kohaselt oleks Suur-Emajõe keskmine temperatuur puhastatud vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Jõe väljalaske suudmest eemal oleks mõju vastavalt kaugusele väiksem.
Tehase veetarbimine oleks kuni 0,7 kuupmeetrit sekundis. Suur-Emajõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis. Nii oleks tehase veetarbimine 1,3 protsenti keskmisest vooluhulgast. 1,2 protsenti keskmisest vooluhulgast laseks tehas puhastatud heitveena jõkke tagasi. Puhastatud heitvesi sisaldab loodusliku päritoluga ühendeid. Need pärinevad tootmisprotsessi tarbeks kasutatud puidust või lubjast, millega pleegitatakse puitmassi. Tegemist on kloriidi-, kaaliumi-, karbonaadi-, kaltsiumi- ja sulfaatioonidega. Võrdluseks võib tuua, et tavapärane kraanivesi sisaldab kloriidi-, karbonaadi- ja kaaliumiioone. Kaltsiumi- ja sulfaatioonid sisalduvad näiteks San Pellegrino mineraalvees.
Polli rõhutab süvateaduslike uuringute vajadust, mille saavad viia läbi vaid sõltumatud osapooled. “Täpsed mõjuhinnangud nii õhustikule kui veestikule selguvad riigi eriplaneeringu protsessi käigus.
Eeldatavasti algavad riigi eriplaneeringu sisulised tegevused veebruari keskpaigas. Seejärel saab asuda tegutsema Rahandusministeeriumi moodustatav meeskond. On oluline, et kõik hinnangud vaieldaks läbi vastavate valdkondade ekspertide vahel. See on ainus viis täpsete ja usaldusväärsete andmete saamiseks. Ilma riigi eriplaneeringu käigus tehtavate sõltumatute uuringuteta pole võimalik tehase rajamise võimalikkusele hinnangut anda,” rääkis ta.