Puidurafineerimistehas – Est-For Invest

Tehasest

Ajakava

Projekti uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid algatavad tehase asukoha planeeringumenetluse ja keskkonnamõjude hindamise 2017. aasta alguses, protsess võib kesta kuni kolm aastat. Positiivse investeerimisotsuse korral võib tootmine alata aastal 2022. Ehitusprotsess kestaks umbes kaks aastat.

2017-2019

Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha planeerimine ja valik, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud, tehnoloogiate analüüs ja valik.

2018

2019

Investeerimisotsuse tegemine, rahastuskava ja rahastajate kaasamine.

2020

Tehase ehitamine, töötajate värbamine.

2021

Tehase ehitamine ja seadistamine, töötajate väljaõpe, müügilepingute sõlmimine.

2022

Tootmise käivitamine, esimene toodangupartii.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutustega ja tunnustatud teadusekspertidega. Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on sotsiaal-majanduslikult kestlik ning kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Tootmisprotsess

Puidurafineerimistehas
Integreeritud elektrijaamaga

Tooraine

Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit.

Tehases plaanitakse kasutada peamiselt sertifitseeritud puitu, mis on kasvatatud ja varutud säästliku metsamajanduse põhimõtteid järgides. Tehase rajamisega kasvav sertifitseeritud puidu nõudlus annaks metsaomanikele lisakindlust, et investeering sertifitseerimisse tasub ära ja kiirendaks sertifitseeritud, säästlike ja keskkonnasõbralike metsamajandamistavade ja -meetodite kasutuselevõttu.

Asukoht

Tehase rajamiseks on asukoha valikul olulised järgmised eeldused:

  • sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;
  • toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;
  • juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;
  • juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile mitte kaugemal kui 5 – 10 km;
  • kohalik oskustööjõud.

Asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.

Jaanuarikuus tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.

Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Protsessi tulemusel leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega, samuti keskkonnaühendustega.

Projekti arendaja Est-For Invest esitab 30. jaanuaril rahandusministeeriumile taotluse algatada Suur-Emajõe jõgikonnas paiknevate võimalike tehase asukohtade osas riigi eriplaneeringu protsess. Vastava otsuse saab positiivse otsuse korral algatada Vabariigi Valitsus.

Projektimeeskonna veendumuse kohaselt tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik tagamaks projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamise. Projektimeeskond ei välista, et mingis etapis peavad idee algatajad oma valikukriteeriumites kompromisse tegema ja valikuala laiendama, samas võib see mõjutada oluliselt projekti teostatavust.