Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on Suur-Emajõe piirkond planeeritava tehase ainuvõimalik asukoht tingituna ligipääsust toorainele, transpordiühendustele ja haritud tööjõule. Tehase toormevajadus saaks kaetud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti piirkonna metsadest.
“Me oleme ristinud planeeritava tehase Liivimaa projektiks. Vaadates metsakaarti, on sobivaim asukoht Valgast põhja pool. Aga seal pole ei jõge ega ka nii head ligipääsu kõrgharitud tööjõule. Peame siiski arvestama, et tehases asuks tööle 200 inimest, kellest enamik saaks olema loodus- ja täppisteaduste spetsialistid. Tehas peab asuma tööjõuturu vahetus läheduses, mistõttu on Suur-Emajõe piirkond parim võimalik variant,” ütles Kohava. Samavõrd oluliseks peab Kohava transpordiühendusi. “Ühtviisi oluline on nii raud- kui maanteede olemasolu tehase lähikonnas,” lisas ta.
Aprillis teatas Keskkonnaagentuur, et Eesti metsa juurdekasv on stabiilne. Vaatamata sellele on tehase majanduslike mõjude uuringus arvestatud impordivõimalusega Lätist ja Valgevenest. “Keskkonnaagentuuri andmetel on praegused raiemahud adekvaatsed. Aga planeeritava tehase efektiivne käitamisiga on 30 aastat. See on pikk aeg. Peame arvestama, mis saab siis, kui Eestis raiemahtude piirangut langetatakse. Seepärast ongi oluline, et tehas asuks raudtee vahetus läheduses, kuna peame suutma imporditavat kogust ise kontrollida,” rääkis ta.
12. aprillil toimunud Est-For Investi esimesel Tartus toimunud avalikul infoüritusel küsiti, kuivõrd tavapärane on metsa importimine ning kuidas sellesse suhtuda. Kohava tõi näite põhjanaabrite tegevusest. “Kümme aastat tagasi importis Soome tselluloosi- ja puidutööstus umbes 16 miljonit tihumeetrit ümarpuitu aastas ainuüksi Venemaalt. Vahepeal langes imporditav kogus märkimisväärselt Venemaa seatud tollimaksu tõttu, kuid nüüd on see number taas tõusmas. On tavapärane, et osa töötletavast puidust imporditakse välisriigist,” rääkis Kohava.
Planeeritava tehase suurimaks potentsiaalseks toormeallikaks on Venemaa, kuid lähtuvalt Venemaa ekspordipoliitikast pole paberipuidu import Venemaalt Eestisse nähtavas tulevikus võimalik. Sel põhjusel näeb planeeritava tehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs peamiste paberipuidu impordiriikidena Lätit ja Valgevenet.