Puidurafineerimistehas – Est-For Invest

Keskkonna- ja majandusmõju

Est-For Invest lähtub Eestisse plaanitava puidurafineerimistehase mõjude hindamisel Maailmapanga mudelist, mis soovitab tasakaalukaks ühiskonnaarenguks arvestada kolme aspekti: majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja keskkonnamõju.

Est-For Investi projektimeeskond lähtub tehase rajamise uuringu-analüüsietapis kõigist kolmest eeltoodud aspektist. Planeeritava tehase majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõjude hindamisel tehakse tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Samal teemal:
Kuidas hinnatakse planeeritava tehase mõjusid?

Mõju keskkonnale

Tehas kavandatakse lähtuvalt parimast võimalikust tehnikast (PVT) ning detailplaneeringu ja keskkonnakompleksloaga kehtestatud rangetest nõuetest. Koosmõjus investorite keskkonnateadlikkusega tagab see tõhusa ja keskkonnasõbraliku ja jäätmevaba taastuvast orgaanilisest toormest toodete tootmisprotsessi, mille käigus töödeldakse kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks. Projekti algatajad kindlustavad, et kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu.

Keskkonnamõjusid saab lähemalt asuda hindama pärast tehase eelprojekti valmimist, ca ühe aasta pärast, sest asukoha valiku ja keskkonnamõju hindamine käivad käsikäes. Esmaseid tulemusi saab tutvustada ca pooleteise aasta pärast.

Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorite poolt loodud Est-Fori Akadeemiline Nõukoda tagab, et keskkonnale avaldatava mõju hindamiseks vajalikud rakendusuuringud oleks läbi viidud kõrgeima pädevusega teadlaste poolt.

Projekti algatajad viivad omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju hindamise määruses mitte ette nähtud, kuid suurt avalikku huvi pakkuvaid uuringuid – näiteks hinnates toormeressursi kestlikkust, mõju CO2 jalajäljele jt uuringud.

Samal teemal:
Planeeritava puidurafineerimistehase keskkonnamõju hindamise ja asukoha valiku protsessi tutvustus

Mõju Eesti majandusele

Esimesena sai 2017. a märtsis valmis planeeritava tehase majandusmõju uuring ja on kättesaadav siit.

Puidurafineerimistehas ekspordiks oma toodangut 320-420 miljoni euro eest aastas. Arvestades ka praeguse väärindamata puidu ekspordi asendamisega, suurendaks see Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas. Eesti toodete ekspordi väärtus kasvaks 2–3% võrra.

Tehase loodav otsene lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot, mis aasta 2015 sisemajanduse koguproduktist moodustaks 1-1,3%. Kui arvestada juurde ka kaudsed mõjud teistele majandusharudele ja kasvavast eratarbimisest tingitud efektid, moodustaks tehase käitamisega seotud lisandväärtus 1,4-1,8% 2015. aasta SKP-st. Arvestades puhtalt lisanduvat mõju (osa praegusest majandustegevusest asendub), tõstab tehase poolt loodav otsene, kaudne ja tingitud lisandväärtus SKP-d 1,1-1,4% võrreldes 2015. aasta tasemega.

Tehase rajamine looks pealinnast väljas 200 uut oskustöökohta. Lisaks sellele loodaks arvukalt töökohti kogu metsamajanduse väärtusahelas (transport, logistika jm) ning majanduses tervikuna. Ehitusfaasis looks tehase rajamine töökohti 3200-3800 inimtööaasta jagu. Tehase käitusfaasis saaks lisaks tehase enda töötajatele tööd 1400-1700 inimest. Arvestades maha asendusefektid, on tehase käitamise puhasmõju tööhõivele, koos enda töötajatega, 900 lisanduvat töökohta metsamajanduse väärtusahelas ja mujal majanduses.

Puidurafineerimistehase rajamine mitmekesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks, laiendades kodumaist tootevalikut suurema lisandväärtuse suunas. Toorme väärindamise kordaja oleks ligikaudu 4–5 võrreldes praegu toimuva puidu ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine eksportimise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse.

Eesti töötleva tööstuse tööjõu tootlikkus (ehk loodud lisandväärtust töötaja kohta) on võrreldes põhjanaabritega madal. Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks seda arvestatavalt tõsta. Kui Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikus oli 2015. aastal ca 23 000 eurot töötaja kohta, siis planeeritava tehase tööjõu tootlikkus jääks vahemikku 1-1,4 miljonit eurot töötaja kohta. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9%.

Tehase rajamine aitaks Eestil mitmekesistada energiatootmist. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25% rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Kui arvestada ka oma tarbeks toodetavat elektrit, suureneb taastuvenergiast toodetud elektri tootmine 34-45%. Kuna tehas hakkaks lähedalasuvaid tarbijaid varustama stabiilse energiatoodanguga, siis vähendaks see ülekandekadusid ja suurendaks elektrivarustuskindlust.

Puidurafineerimistehas kasutaks põhitoorainena puitu, mida on Eestis siiani eksporditud peamiselt lisandväärtust loomata. Lisaks kasutaks tehas saeveskites toodetud puiduhaket, mis on saematerjali tootmise kõrvalsaadus. Puidurafineerimistehas suurendaks Eesti metsa- ja puidusektori kui terviku stabiilsust ja konkurentsivõimet, vähendades vahet maailma arenenud riikidega.

Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks kaasa Eesti rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Eestis on rohkem kui 104 000 metsaomanikust leibkonda, kes saaks planeeritava tehase toorainega varustamisest otsest kasu. Suurima metsaomanikuna oleks olulise kasu saajad ka Eesti inimesed ja ühiskond läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK).

Rakendusuuringute keskus CentARi tehtud uuringu oluliseks sisendiks olid intervjuud puidutööstuse ja metsamajanduse ekspertidega. Intervjuude käigus saadi vastavate valdkondade kohta väärtuslikku taustainfot, eksperthinnanguid, arvandmeid ning viiteid täiendavatele infoallikatele.